refereeritud portaalist www.err.ee
Pandeemiast tingitud piirangute tõttu on olnud seltskonnaga loodusobjektide külastamine takistatud. Looduse virtuaalselt kogemisel saadavat naudingut mõjutab nii inimeste vanus kui ka haridustase, selgub Eesti ja Rootsi teadlaste uuringust.
Virtuaalsed lahendused aitavad kontrolli all hoida turistide poolt ökoloogiliselt tundlikele elupaikadele tekitatavat kahju. Lõuna-Eestis asuvad Piusa koopad on just selline paik, kuhu turistid uudistama ei pääse seal pesitseva nahkkiirte koloonia ja koobaste varisemisohu tõttu. Nii on koobastega võimalik tutvuda külastuskeskuses asuva 3D-lahenduse abil.
Tartu Ülikooli, Maaülikooli ja Umea ülikooli teadlased uurisid Piusat külastavatelt turistidelt, kas keskkonnasõbralikku turismi hindavad inimesed võiksid rahule jääda ka virtuaalse looduskogemusega. Tulemused annavad jätkusuutliku turismi arendamise küsimustes mõnevõrra üllatuslikke vastuseid.
Uuring näitas, et rahulolematust virtuaalse looduskogemusega tekitavad peamiselt puudujääk elavatest muljetest, spontaansusest, paiga ja looduse vahetust kogemisest, aga ka puudulik võimalus teiste inimestega suhelda. Just inimesed, kes janunevad nende kogemuste järele, on virtuaalse looduskogemusega vähem rahul.
Inimeste ootused ja vajadused virtuaalse tehnoloogia poolt vahendatud looduskogemusele kujunesid oluliseks teguriks, mis ennustas rahulolu virtuaalse loodusretkega. Need inimesed, kellel on madalam elamuste vajadus, lepivad paremini virtuaalse looduskogemusega hoolimata sellest, et see ei tekita suuri tundeid ega paku elavaid muljeid. Samuti ei vaja nad täiendavaid stiimuleid, mis suurendaksid nende rahulolu.
Erinevate vanusegruppide lõikes olid 51–70-aastased kõige enam rahul virtuaalse looduskogemusega. Kui varasemad uuringud on näidanud, et vanemad inimesed on vähem sallivad vahendatud looduskogemuse ja virtuaalsete abivahendite suhtes, siis Piusa külastajate uuring näitas, et just vanemaealised vaataksid selliseid paiku meelsamini ekraani taga. Üks selgitus võib peituda mugavuses, mida pakub virtuaalne loodusretk. Ka madalama haridustasemega inimestele oli virtuaalne loodusretk vastuvõetavam.
Piusa tulemused näitasid, et virtuaalse looduskogemusega rahulolu võivad mõjutada ka inimeste harjumuspärased reisi eesmärgid. Need, kelle jaoks on reisimisel oluline kogeda mugavusi, naudinguid (nt kulinaarsed elamused) ning mitte ilmtingimata teiste inimestega suhelda, on virtuaalse looduskogemusega enam rahul. Samas neil, kelle jaoks on oluline sotsiaalne läbikäimine ja füüsilised väljakutsed, ei ole virtuaalne looduskülastus meelepärane lahendus.
Suhtumist virtuaalsesse loodusretkesse mõjutavad veel keskkonnaalased hoiakud. Teravaid elamusi ihkavate inimeste seas olid loodust ja loodushoidu tähtsaks pidavad inimesed virtuaalse loodusretke suhtes märksa positiivsemalt meelestatud kui loodusesse külmalt suhtuvad inimesed. Sellest võib järeldada, et loodust tähtsustav ja elupaikade haprust rõhutav teave võiks veenda ka väga kõrge elamusvajadusega inimesi nautima loodust distantsilt.
Kati Orru, Sergey Kase ja Annika Nordlundi uurimus ilmus ajakirjas Journal of Ecotourism. Populaarteaduslik kokkuvõte valmis Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ainekursuse Andmete tõlgendamine ja esitamine raames.
