Menüü
 
Menüü
Teavitused

Oma kodu ost olgu selleks siis maja, korter või ridaelamu on väga suur ja tähtis otsust ning keegi meist ei taha hiljem avastada, et ostetud kinnisvara, kuhu planeerisid oma kodu rajada osutub hoopis stressi ja murede allikaks. Selleks, et saaksite kindel olla, et kinnisvara ostuga ei kaasneks murede ja probleemide koorem tasub igal kinnisvaraostjal tutvuda alloleva 12 teemapunktiga.

  • Kuidas soovid ostu rahastada – võta ühendust oma kodupangaga ja tee päring laenuvõimaluste kohta. Mõistlik on võtta pakkumised mitmest pangast ja neid omavahel võrrelda. Laenukohustus võib kesta kaua ning iga samm peab olema hoolikalt läbi mõeldud;
  • Kui suur on korteri või maja elektri- ja küttekulu – juba nüüd on vaja arvestada võimalike kuludega tulevikus, näiteks võib küttesüsteem vajada väljavahetamist. Veenduma peab ka kõigi vajalike dokumentide olemasolus, alates ehitus- ja kasutusloast kuni projektini. Kui müüjal neid ei ole, siis on võimalik kinnistu kohta väljastatud dokumente saada kohaliku omavalitususe arhiivist;
  • Milline on ehituskvaliteet – levinuim viga on asjatundmatu ehitamine. Mitte tahtlik kehv töö, vaid vead näiteks ventilatsiooni- või küttesüsteemi paigaldamisel, mis võivad hiljem päädida hallitusega seintel või soojakaost põhjustatud suurte küttervetega. Ehitusspetsialistist on siin abi;
  • Milline on kinnisvara tegelik seisukord – selle dokumenteerimiseks tuleks asjatundjalt tellida kirjalik hindamisakt;
  • Millised vead ilmnevad – ka need tuleb kirjalikult fikseerida. Hiljem ilmnenud vigu on keeruline tõestada ning remondikulud tuleb endal kanda;
  • Millised on hoone haldamislepingud – kui kulukas on koristus- või valveteenus, trepikojas oleva lifti hooldusteenus jms;
  • Kas korteriühistul on kavas renoveerimistöid – need seavad elanikele täiendavaid rahalisi kohustusi;
  • Kas maja- või korteriomanikul on võlgnevusi teenusepakkujate või korteriühistu ees – võlad võivad üle minna uuele omanikule;
  • Kas hoone võib asuda muinsuskaitsealal – see seab mitmeid ehituspiiranguid;
  • Milline on piirkonna infrastruktuur – kui kaugel asuvad poed, koolid, lasteaiad. See on oluline, et hiljem ei tekiks ootamatult suuri kulutusi transpordile või kütusele;
  • Milline on maapinna seisukord kevaditi lumesulamise ajal ja kuidas on korraldatud lumekoristus talvel – ka see võib kaasa tuua kulu, millega pole arvestatud;
  • Kui suured on ostu-müügilepinguga seotud kulud: notaritasu, riigilõiv, vara nõutud kindlustamine, laenulepingutasu pangale, tasu hindamisakti koostamise eest.
  • Korterit või maja ei osteta ainult olevikuks, vaid ka tulevikuks.
  Allikas: kodus.ee
  • Kuidas soovid ostu rahastada – võta ühendust oma kodupangaga ja tee päring laenuvõimaluste kohta. Mõistlik on võtta pakkumised mitmest pangast ja neid omavahel võrrelda. Laenukohustus võib kesta kaua ning iga samm peab olema hoolikalt läbi mõeldud;
  • Kui suur on korteri või maja elektri- ja küttekulu – juba nüüd on vaja arvestada võimalike kuludega tulevikus, näiteks võib küttesüsteem vajada väljavahetamist. Veenduma peab ka kõigi vajalike dokumentide olemasolus, alates ehitus- ja kasutusloast kuni projektini. Kui müüjal neid ei ole, siis on võimalik kinnistu kohta väljastatud dokumente saada kohaliku omavalitususe arhiivist;
  • Milline on ehituskvaliteet – levinuim viga on asjatundmatu ehitamine. Mitte tahtlik kehv töö, vaid vead näiteks ventilatsiooni- või küttesüsteemi paigaldamisel, mis võivad hiljem päädida hallitusega seintel või soojakaost põhjustatud suurte küttervetega. Ehitusspetsialistist on siin abi;
  • Milline on kinnisvara tegelik seisukord – selle dokumenteerimiseks tuleks asjatundjalt tellida kirjalik hindamisakt;
  • Millised vead ilmnevad – ka need tuleb kirjalikult fikseerida. Hiljem ilmnenud vigu on keeruline tõestada ning remondikulud tuleb endal kanda;
  • Millised on hoone haldamislepingud – kui kulukas on koristus- või valveteenus, trepikojas oleva lifti hooldusteenus jms;
  • Kas korteriühistul on kavas renoveerimistöid – need seavad elanikele täiendavaid rahalisi kohustusi;
  • Kas maja- või korteriomanikul on võlgnevusi teenusepakkujate või korteriühistu ees – võlad võivad üle minna uuele omanikule;
  • Kas hoone võib asuda muinsuskaitsealal – see seab mitmeid ehituspiiranguid;
  • Milline on piirkonna infrastruktuur – kui kaugel asuvad poed, koolid, lasteaiad. See on oluline, et hiljem ei tekiks ootamatult suuri kulutusi transpordile või kütusele;
  • Milline on maapinna seisukord kevaditi lumesulamise ajal ja kuidas on korraldatud lumekoristus talvel – ka see võib kaasa tuua kulu, millega pole arvestatud;
  • Kui suured on ostu-müügilepinguga seotud kulud: notaritasu, riigilõiv, vara nõutud kindlustamine, laenulepingutasu pangale, tasu hindamisakti koostamise eest.
  • Korterit või maja ei osteta ainult olevikuks, vaid ka tulevikuks.

Kinnisvara

Allikas: kodus.ee

kinnisvara

Erinevate kinnisvara pakkumistega saad tutvuda siin - KINNISVARA SAAL

SOOVITAME SOOVITAME

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest või jäta oma teade Facebooki kaudu