Põleng kortermajas on terve maja ühine mure

Kortermaja on keeruline, omavahel tihedalt seotud organism, mille tervislik olukord sõltub kõikidest maja elanikest. Kummalisel kombel on kortermajade elanikud tihtipeale oma naabritega suhtlemisel tagasihoidlikumad kui eramajade elanikud, samas ollakse teineteisest palju enam sõltuvamad. Kui naabril uputab, siis uputab ka teistel, või veel hullem - kui naabril puudub suitsuandur, siis on see ühel hetkel ka teiste elanike probleem

Iga põlengu tõttu saab kahjustada majaelanike vara, hullemal juhul saab põlengutes kahjustada inimeste tervis või kaotab keegi oma elu. Eelmisel aastal oli Eestis 787 elamutulekahju.

Maikuu lõpus oli Tallinnas Vilde teel kortermaja seitsmendal korrusel põleng, mis jättis ülemistel korrustel elavad inimesed lõksu, õnneks hukkunuid ei olnud. Juunis toimus Põhja-Tallinnas ühes elumajas gaasiplahvatus, mis põhjustas suure põlengu, tuli nõudis ühe inimese elu. Septembris põles Maardus viiekorruselise ühiselamutüüpi maja koridoris sinna ladustatud olmeprügi, millest tekkinud suits täitis hoone viimased kaks korrust. Päästjad tõid majast välja 11 inimest, neist seitse viidi tervisekontrolliks haiglasse. Oktoobri keskel hukkus korteripõlengus 61-aastane mees. Vaid mõni päev hiljem hukkus Tallinnas Lasnamäel korteris puhkenud tulekahjus eakas mees. Ilmselt oli põleng saanud alguse voodis suitsetamisest.