•   |  Huvitavat lugemist

Eesti startis Töö- ja Karjäärimess 2021

Mess toimub 27-30 aprillil online formaadis OnlineExpo keskkonnas.

Online messiformaat lubab tööotsijal suhelda otse karjäärinõustajatega ja tööandjatega. Nii saab operatiivselt vastuse oma isikuomaduste kohta, uurida palga ja töötingimusi ja loomulikult esitada ka töölesoovimiseks avaldus.

4-5 mail toimub aga töömess "Suveks tööle 2021" mis on suunatud just nooremaealistele vanuses 16-29 elusaastat. "Suveks tööle" mess toimub samuti online formaadis ning messiuksed on juba avatud. Nõustamiseteenustele ja konverentsidel osalemisele registreerimistega on mõistlik alustada juba varakult.

Eesti juhtivad ajakirjandusväljaanded ei vaadanud samuti töömessidest mööda - vaadake lähemalt mida meist kirjutatakse.

971

0

Jaga

Üks suur virtuaalne töömess algas eile, teine tuleb peagi!

Pandeemia pani töö pärast kartma või otsid lihtsalt uut? 

Tõeline digiajastu on tänu pandeemiale kohal. Isegi töö otsimine kolib suuresti veebi. Ei, jutt pole seekord oma CV kuhugi saidile postitamisest. Eile algas suur digi-töömess ja mai alguses järgneb teinegi.

Praegu teisiti ju ei saagi. Elu käib ekraanil. Aga isegi kui eriolukord kaob – mõni ennustab, et senine “normaalsus” enam ei naase –, on nii messi korraldada kui ka külastada palju mugavam virtuaalselt kui füüsiliselt.

Kuna aina naasvad / kestvad piirangud on paljude majandusliku tuleviku tumedamaks muutnud, on hea teada, et hetkel ja lähitulevikus saab oma tööelu ja karjääri planeerida lausa kahel suurel digiüritusel. Mõlemaid korraldab Eesti Töötukassa.

27.–30. aprillil toimub töö- ja karjäärimess, 4.–5. mail aga “Suveks tööle 2021” , kust leiavad palga- või vabatahtliku töö, praktika ja töövarjutamise pakkumisi just noored.

"Suveks tööle"

Korraldustiimi kuuluv Olav Kersen märgib, et mess toimub virtuaalsena (OnlineExpo keskkonnas) tegelikult juba kolmandat aastat.

“Sel aastal pakume mõlema messi peale kokku üle 500 individuaalse karjääriteenuse aja (karjäärinõustamine ja töö- ning koolivestluste simulatsioonid) ning rohkem kui 70 erinevat töötuba/infoloengut,” lubab ta.

“Suveks tööle” eripära on, et lisaks töötamise võimalustele on kohal tööandjad ja organisatsioonid, kes noortele võimalusi pakuvad.

“Igasuguse töökogemuse saamine on hetkel väärtuslik, sest olukorrast tulenevalt ei ole praegu noortele nii palju turismi-, kultuuri-, toitlustus- ja majutusalaseid tööpakkumisi nagu koroonaeelsetel aastatel,” ütleb Kersen.

Töötubasid viivad läbi teiste hulgas Peaasi.ee, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet, Teeviit ja Junior Achievement Eesti.

  • Kas pandeemiajärgselt suundub põhirõhk taas füüsilistele üritustele?

“Mõlema messi osas oleme üsna kindlad, et isegi normaalse elu taastudes jäävad nad hübriidmessideks – osa virtuaalsena ja osa kontaktmessina,” ennustab Kersen.

Mullusel "Suveks tööle”-üritusel oli 15 000 unikaalset külastajat. Tänavuseks ootavad korraldajad suuremat hulka, kuna pakkumisi on rohkem ja selle võrra ka reklaami tehtud rohkem. Tööandjaid või organisatsioone, kes midagi pakuvad on kokku üle 90.

  • Kas vastab tõele levinud väide, et tänapäevastel Eesti noortel on absurdselt kõrged palgaootused?

“Ma arvan, et absurdselt kõrged palgaootused ei ole kuidagi noorte eripära, vaid seda võib olla igas vanuserühmas. Enamikul noortel ei ole absurdselt kõrgeid palgaootusi," mõtiskleb Kersen. "Üldistades on kindel see, et üldistades on noorte töötahe kõrge. Soov töötada, eriti koolivaheaegadel ja pärast kooli lõpetamist, on suurem kui kõik võimalused, mida hetkel tööturul pakutakse. Seda näitab ka asjaolu, et igal pool jääb noori malevatest välja, sest ei ole piisavalt kohti pakkuda."

Töö- ja karjäärimess

Korraldajate hulka kuuluv Livia Laas toob välja, et töötukassa korraldab selliseid üritusi juba alates 2012. aastast, kuigi seni olid need maakondlikud.

“Juba mõni aeg enne pandeemia algust – aastatel 2018 ja 2019 – toimus Harjumaa mess ehk meie suurim töö- ja karjäärimess hübriidvariandina – inimestel oli lisaks kohaletulemisele võimalik tööandjatega tutvuda ja karjääriseminari jälgida virtuaalselt,” ütleb ta.

Vaid virtuaalsel kujul ja üle-eestiliselt toimus töö- ja karjäärimess esimest korda möödunud sügisel. Siis külastas seda peaaegu 25 000 inimest. Karjääriseminari, millel oli paralleelselt kaks saali (üld- ja tööandjate saal) jälgis kokku üle 74 000 inimese. Tööandjaid ja koostööpartnereid osales 120.

“Sel korral osaleb üle 150 tööandja ja koostööpartneri ning külastajaid ootame samuti eelnevast rohkem,” mainib Laas.

Karjääriseminari otseülekannet saab jälgida lausa kolm päeva järjest ning sel on ka sünkroontõlge vene keelde. (Vaata kava)

Vene keelt eelistava rahva huvi Laas täpselt määrata ei oska, sest paljud on nõus ka eestikeelsel sündmusel osalema.

“Sünkroontõlge oli ka eelmisel korral, kuid venekeelsete osalejate arv on kindlasti väiksem kui eestikeelsete. Venekeelsete inimeste osalemise aktiivsust näitab kindlasti aga asjaolu, et paljud messi ajal meile esitatud küsimused on venekeelsed ning lisaks täitusid esimesena just venekeelsed töövestluse simulatsiooni ajad.”

  • Aga välismaalased, kes Eestis elavad?

“Välismaalastest Eesti elanike huvi me eraldi jälginud ei ole. Kuivõrd messil on võimalik erinevatest üritustest osa võtta vaid eesti või vene keeles, siis on nende huvi ka keerulisem mõõta."

Mis on OnlineExpo?

Mõlemad siin tutvustatud messid leiavad aset veebikeskkonnas OnlineExpo, mida Forte tutvustas 2015. aasta lõpus, kui see tegevust alustas.

Hämmastaval kombel paistab OnlineExpo olevat ka praegu, aastaid hiljem ainuke keskkond Eestis, mis pakub virtuaalmesse korraldamist. Mõni konkurent justkui oleks, aga mitte täpselt samas nišis – näiteks worksup.com, mille põhirõhk paistab olevat konverentsidel.

“Töötukassa on asutustest pikima ajalooga, mis veebimesside osa üldse järjepidevalt kasutab,” kinnitab OnlineExpo asutaja Margus Tamm. “Näiteks ülikoolid teevad nüüd online’is lahtiste uste päevi, aga seal on rõhk videoülekannetel, mitte messil kui enda esiletõstmise võimalusel.”

Kui palju OnlineExpos seni üritusi toimunud on? “Kokku ümmarguselt 30. Erinevates keeltes ja formaatides – messid, veebinarid, seminarid, konverentsid ja lihtsalt promoüritused. Meil on tehnilisi lahendusi, iseteeninduskeskkond ja tugimeeskond iga formaadi jaoks olemas,” kinnitab Tamm.

Ettevõte tegutseb nüüd lisaks Eestile veel Venemaal, Lätis, Leedus, Kasashstanis ja Usbekistanis. “Katsetusi oleme teinud ka Soome ja Rootsi suunal. Meil on paralleelselt mitmeid messe eri riikides ja keelekombinatsioonidega. Keskkond võimaldab neid tellija soovi järgi kombineerida,” selgitab ta.

Kas koroonaajastul kaovad suured nn kontaktüritused üldse ära? “Tehnoloogiamaailmas küll on niisugune mulje jäänud, et ei kao. Need muutuvad väikemaks ja veeb annab võimaluse füüsilise kontakti osa miinimumi viia ja tegeleda ainult vajalikuga – kogudes eelinfot osalejate ja esinejate kohta ning tehes kohapeal üritusel juba fookustatud tegevusi, mis tõstavad reaalse elu kontaktide kvaliteeti ja hoiavad kokku väga palju aega."

Tamm usub, et tähtsaks muutuvad hübriidüritused. "Online ilmselt täna veel füüsilisi üritusi 100% ei asenda – hübriidüritus on parim lahendus. Aga on sektorid, kus online on sama hea – töö-, turismi- ja tehnilised messid. Raskem on teha veebis festivali elementidega messe ja laatasid, sellised formaadid vajavad ikka päris inimesi päris maailmas."

Aalikas forte.delfi.ee

SOOVITAME

Me vastame teile meeleldi

Valige üks ülalolevatest suhtluskanalitest